ultraheliaparaat

Ultraheliaparaat on meditsiiniline pildistamisseade, mis kasutab kõrgsageduslikke helilaineid keha sisemiste kudede ja elundite visualiseerimiseks. Transduktorid saadavad helilaineid ja koguvad tagasi peegeldunud signaalid, mille põhjal koostab seade reaalajas pildi. Pildi kvaliteeti mõjutavad kontaktgeel, transduktori sagedus ja uuringu eesmärk.

Tööpõhimõte põhineb piezoelektrilisel efektikal. Elektrilised pulseerimised muudetakse helilaineks, mis levib kudedesse ja naaseb vastuvõtjasse, kus signaal teisendatakse kujutiseks monitorile. Erinevad pildirežiimid hõlmavad B-mode (hallpilt), M-mode (liikumise jälgimine) ning Doppler-režiime, mis võimaldavad verevoolu kiiruse ja suuna hindamist. Ka võimalik on värv-Doppler ja 3D/4D pildistamine.

Kasutusalad on laiad. Enamasti kasutatakse raseduse jälgimiseks ja sünnitusabi hindamiseks, kardioloogia ja veresoonte uuringuteks, kõhu- ja vaagnapiirkondade pildistamiseks ning lihas-skeleti probleemide hindamiseks. Ultraheli on mitteioniseeriv ning seetõttu on see sageli esmane või repetatiivne uuring, mida saab teha kliinikus või haiglas ning mida saab kombineerida erinevate diagnostiliste eesmärkidega.

Eelised hõlmavad reaalajas pildi saamist, head turvalisust, vahendite kaasaskantavust ja suhteliselt madalat kulukust. Piirangud kaasnevad pildi kvaliteediga: see sõltub patsiendi kehaehitusest, gaasist või rasvast, operatiivkasvust ja arsti kogemusest; sügavale maetud struktuuride hindamine võib nõuda alternatiivseid uuringumeetodeid. Ohutuse tagamiseks järgitakse üldisi ohutus- ja kvaliteedikontrolli nõudeid ning transduktorite puhastamist ja kalibreerimist.