töövarjupaik

Töövarjupaik on Eesti keeles kasutatav mõiste, mis tähistab töökoha varjupaika või kaitsekohta, mida töötajad võivad ohu korral kiiresti kasutada. Sõnal on kaks osa: töö ja varjupaik. Töövarjupaiga eesmärk on pakkuda kaitset nii tööga seotud ohtude kui ka halva ilma või muude erakorralduste korral ning pakkuda ruumi puhata või saada abi enne jätkamist.

Töövarjupaigad on tavaliselt asuvad töökohal, kus esineb märkimisväärne risk või oht. Näiteks ehitusplatsid, tööstusettevõtted, kaevandused ja elektri- või gaasitööd ning muud ohtlikud töökeskkonnad. Need ruumid on märgistatud ja varustatud valguse, ventilatsiooni, istumisvõimalustega ning vahel ka esmatarbevahendite ja sidevahenditega. Põhieesmärk on tagada töötajale kaitse ning selgem juhis, kuhu pöörduda rikke või häire korral.

Ajalooliselt on töövarjupaiga mõiste seotud tööstusohutuse arenguga ning sõja- või kriisiperioodidel kasutati varjupaiku kaitse vahendina. 20. sajandil hakati rõhutama varjupaikade rolli tööohutuses ning need on tänapäeval osa paljude töökohapõhiste kriisivalmiduse süsteemidest.

Praegu on töövarjupaikade olemasolu paljudes riikides ja töökohakontekstis osa evakueerimis- ja kriisivalminuse süsteemidest. Ettevõtted korraldavad harjutusi, kontrollivad varjupaikade funktsionaalsust ning tagavad nende ligipääsu ja kättesaadavuse.

Seonduvad mõisted hõlmavad varjupaika laiemalt, tööohutust, evakueerimist ja töötervishoidu.