tööstusrevolutsiooniks

Tööstusrevolutsioon oli suur ühiskondlik, majanduslik ja tehnoloogiline murrang, mis algas Suurbritannias 18. sajandi lõpus ja levis seejärel üle maailma. Selle peamised tunnused olid mehhaniseerimise laienemine, uute energialiikide (eriti kivisöest saadud auru) kasutuselevõtt ning tehaste ja masstoodangu tekkimine. Enne tööstusrevolutsiooni oli tootmine valdavalt käsitööna toimuv ja agraarse alusega.

Tööstusrevolutsiooni käigus leidis aset mitmeid olulisi leiutisi, nagu aurumasin, ketrusmasin ja mehaaniline kangasteljed, mis suurendasid oluliselt tootlikkust. See tõi kaasa uute tööstusharude, nagu tekstiili-, raua- ja söetööstuse, kiire arengu. Linnad hakkasid kasvama, kuna inimesed kolisid maalt töö otsimiseks tehaste juurde, mis muutis ühiskonna struktuuri ja tekitas uusi sotsiaalseid klasse.

Tööstusrevolutsioonil oli pikaajaline mõju. See viis majanduskasvu, elatustaseme tõusu ja tehnoloogilise innovatsiooni jätkumiseni. Samal ajal tõi see kaasa ka uusi probleeme, nagu keskkonnareostus, töötingimuste halvenemine tehasetes ja linnade ülerahvastatus. Tööstusrevolutsioon pani aluse tänapäeva tööstusühiskonnale ja selle mõjud on tunda tänapäevani.