tööpinkide

Tööpinkid on stabiilsed tööpinnad, mida kasutatakse käsitöö- ja tööstuslikes töökohtades. Need pakuvad tuge materjalidele, võimaldavad kinnitada tööriistu ja materjale ning viia läbi lõikamist, lihvimist ja muid viimistlustöid.

Tööpinkide tüübid jagunevad peamiselt puidupinkideks, metallpinkideks ning kombineeritud konstruktsioonidega pinkideks. Erinevad mudelid on mõeldud erinevateks kasutusaladeks, alates puidutööst kuni metallitöö ja koolitus- või harrastusotstarbini.

Konstruktsioon ja materjalid: tööpinna materjalid võivad olla kõva puit (tamm, vaher), vineer või teras; raam või karkass on sageli terasest või tugevast puidust. Kõrgus on tavaliselt reguleeritav; standardne tööasend enamikus töökodades on umbes 85–90 cm, sügavus 40–60 cm ja laius sõltub kasutusvaldkonnast. Paljudel pinkidel on lisahoidlad ja võimalus paigaldada lisaseadmeid.

Kinnitamiseks kasutatakse peamiselt viseid ja klambreid; mõnel pingil on aukudega tööpind või lisaseadmete paigaldusvõimalus, mis võimaldab kinnitustööriistu kasutada.

Ajalugu ja mõju: tööpinkide arendused ulatuvad käsitööajast. 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse disainid, eriti Roubo (Prantsusmaa) ja Nicholson (Inglise), on mõjutanud paljusid kaasaegseid pingi.

Kasutus ja hooldus: hea ping peab olema stabiilne ja tasapinnaline; regulaarne kontroll kulumuse, mädanemise ja kõverate osas ning pindade regulaarne puhastamine ja õlitamine aitab pinki pikeneda.