tõrjumise

Tõrjumine on Eesti keeles nimisõna, mis tähistab tegevust või protsessi, millega midagi või kedagi eitakse, keeldutakse või eemale tõrjutakse. Sõna pärineb tegusõnast tõrjuma ja viitab vastuväitele, vastupanule või kaitsemehanismile, millega kehtestatakse piir või päädib tagasilükkamine.

Etymoloogiliselt pärineb tõrjumine tõrjuma sõnast ning on seotud üldise mõistega eitamise või vältimise kohta. Finno-ugri keelte ridadest leidub sarnaseid mõisteid (näiteks soome keeles torjua), mis peegeldab sama juuri. Eesti keeles kasutatakse tõrjumise vormi genitiivis (tõrjumise) ja seda leidub sageli ühendites, kus kirjeldatakse mehaanismi, protsessi või toimingu omadusi.

Tõrjumist käsitletakse erinevates valdkondades. Sotsiaalsetes kontekstides viitab see sageli teiste inimeste poolt kogetu eitusele või tagasilükkamisele, näiteks otsesel või ebakindlal viisil suhete või kuuluvuse lõppemine. Administratiivsetes ja õiguslikes situatsioonides tähistab see otsust negatiivse vastuse andmise kohta—taotletava loa, toetuse või hüvitise tagasilükkamist. Meditsiinis võib tõrjumine viidata organismi või tüki siirdamise immuunreaktsioonile, kus vastuvõttev keha võõrkeha või siirdatud organi tagasi lükkab; sel juhul kirjeldavad kirjanduses tõrjumist immuunprotsessid ja ravi. Tõrjumine on üldterm, mis ilmneb nii konkreetsetes otsustes kui ka laiemates mehhanismides, mis piiravad või tagasi tõukavad väiteid, ideid või materjale.

Seosed: tagasilükkamine, keeld, eitamine, võõrkeha legitseerimine.