tõenäosusvaated

Tõenäosusvaated viitavad erinevatele fundamentaalsetele filosoofilistele seisukohtadele, mis selgitavad, mida tõenäosus endast kujutab ja kuidas seda tuleks tõlgendada. Need vaated on olulised mitte ainult matemaatika ja statistika teoreetilistes alustes, vaid ka nende praktilises rakendamises erinevates teadusvaldkondades ja igapäevaelus. Peamised tõenäosusvaated jagunevad laias laastus objektiivseteks ja subjektiivseteks.

Objektiivsed vaated peavad tõenäosust mingiks teatud reaalsuse omaduseks, mis eksisteerib sõltumata vaatlejast. Klassikaline tõenäosus, mis põhineb sümmeetriale ja võrdsete võimaluste printsiibile, on üks objektiivne vaade. Näiteks, kui visatakse ausat münti, siis on kulli ja kirja saamise tõenäosus 0.5, sest need kaks tulemust on võrdselt tõenäolised. Sagedustõenäosus on teine objektiivne vaade, mis defineerib tõenäosust kui sündmuse pikaajalise esinemissageduse piirväärtust. See tähendab, et mida rohkem kordi eksperimenti korrata, seda täpsemalt vastab sündmuse suhteline sagedus selle tõenäosusele.

Subjektiivsed vaated, eriti bayesiaanlik tõenäosus, käsitlevad tõenäosust inimese uskumuste astmena. Tõenäosus peegeldab teatud sündmuse suhtes kogutud tõendite põhjal kujundatud veendumuse suurust. See tähendab, et erinevad inimesed, omades erinevat informatsiooni või kogemusi, võivad omistada samale sündmusele erinevaid tõenäosusi. Bayesiaanlik tõenäosus võimaldab neid uskumusi uuendada uue informatsiooni saabumisel, kasutades Bayes'i teoreemi. Tõenäosusvaadete valik võib mõjutada ka seda, kuidas tõendeid tõlgendatakse ja milliseid otsuseid tehakse ebakindluse tingimustes.