tähtipilvet

Tähtipilved on astronoomias kasutatav nimetus piirkondade kohta galaktikas, kus tähed sünnivad ja mis paistavad kui pilvemoodi laigud gaasist ja tolmust. Tihti kaasneb nende piirkondadega noorte tähtede assotsiatsioonide ja kaasneva ioniseeritud gaasi ning tolmu olemasolu, mida valgustavad kuumad noored tähed.

Füüsiliselt tekivad tähtipilved peamiselt suurte molekuliliste pilvede osadest. Gravitatsiooni mõjul gaas ja tolm tõmbuvad kokku, moodustades tähti ja nende kaaslasi. Noored tähed valgustavad ümbritseva tolmu ja ioniseerivad gaasi, mille tulemusena tekivad H II piirkonnad ning eredad laigud. Tolm varjab osa valgusest, kuid infrapuna võimaldab näha varjatud piirkondi.

Vaatluslikult paistuvad tähtipilved optilises valguses sageli sinakate või roosakas-punaste toonidena; infrapunas saab näha läbi tolmu. Radio- ja submillimetri vaatlused annavad teavet molekulide ja gaasi tiheduse kohta ning aitavad eristada vanemaid ja nooremaid tähtipilvi. Tuntumad näited hõlmavad Orioni udu ja teisi noorte tähtedega piirkondi Linnuteel.