tähelepanupuudulikkus

Tähelepanupuudulikkus, tuntud ka kui ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder), on neurobioloogiline arenguhäire, mis mõjutab inimese tähelepanuvõimet, impulsiivsust ja aktiivsust. See ei ole lihtsalt käitumisprobleem, vaid tuleneb ajutegevuse erinevustest, eriti ajupiirkondades, mis reguleerivad tähelepanu, enesekontrolli ja planeerimist.

Tähelepanupuudulikkuse sümptomid jagunevad tavaliselt kolme kategooriasse: tähelepanematus, hüperaktiivsus ja impulsiivsus. Tähelepanetud inimestel võib olla raskusi keskendumisega, nad võivad unustada detaile, tunduda hajameelsed, raskustes ülesannete lõpetamisega või vältida tegevusi, mis nõuavad pikaajalist vaimset pingutust. Hüperaktiivsus ilmneb pideva liikumise, rahutuse, keerulisus paigal istumisega või liigse rääkimisega. Impulsiivsus väljendub kiirustatud otsuste tegemises, katkestamises, teiste järjekorda astumises või riskantse käitumisena ilma tagajärgedele mõtlemata.

ADHD võib avalduda erinevates vormides. Mõnedel inimestel domineerivad tähelepanematuse sümptomid, teistel hüperaktiivsuse ja impulsiivsuse sümptomid, ning kolmandatel esineb mõlema kombinatsioon. Diagnoos pannakse tavaliselt lapsepõlves, kuid sümptomid võivad kesta ka täiskasvanuikka.

ADHD diagnoosimise protsess hõlmab põhjalikku hindamist, mis võib sisaldada intervjuusid vanemate, õpetajate ja enda, samuti käitumise vaatlusi ja küsimustikke. Ravi on sageli multidistsiplinaarne ja võib hõlmata käitumisteraapiat, vanematele suunatud nõustamist, koolis kohandusi ja vajadusel ravimeid, mis aitavad parandada ajukemikaalide tasakaalu. Kuigi ADHD-d ei saa täielikult välja ravida, aitavad sobivad sekkumised inimestel oma sümptomeid hallata ja elada täisväärtuslikku elu.