tuumasünteesist

Tuumasüntees on protsess, mille käigus kaks või enam aatomit seotakse kokku, et moodustada raskem aatom. Seda protsessi juhib tugev tuumajõud, mis ületab positiivselt laetud aatomituumade omavahelist tõukumist. Tuumasüntees toimub peamiselt tähtedes, kus äärmuslikud temperatuurid ja rõhud võimaldavad tuumadel piisavalt lähedale jõuda, et sünteesireaktsioon saaks toimuda.

Kõige levinum tuumasünteesireaktsioon on vesiniku muutumine heeliumiks. Päikeses ja teistes tähtedes sünteesitakse heeliumi pidevalt vesinikust. See protsess vabastab tohutul hulgal energiat, mis on tähtede valgus- ja soojusallikas. Teoreetiliselt võiks tuumasünteesi kasutada ka Maal energia tootmiseks, kuid selleks on vaja luua ja kontrollida äärmuslikke tingimusi, mis jäljendavad tähtede sisemust.

Tuumasünteesi uuritakse kui potentsiaalset puhast ja peaaegu ammendamatut energiaallikat. Erinevalt tuumalõhustumisel põhinevatest tuumaelektrijaamadest, toodab tuumasüntees vähem radioaktiivseid jäätmeid ning selle kütus, peamiselt vesiniku isotoobid, on kergesti kättesaadav. Siiski on praktilise tuumasünteesireaktori loomine tehnoloogiliselt väga keeruline. Praegused uuringud keskenduvad magnetilise ja inertsiaalse sulgemise meetoditele, et hoida plasma kuumana ja tihedana piisavalt kaua, et sünteesireaktsioon saaks toimuda. Edukas tuumasünteesireaktor võiks tulevikus pakkuda lahendust globaalsele energiavajadusele.