tuulikeerised

Tuulikeerised on väikese ulatusega õhuvoolude pöörlemised, mis tekivad õhu kiiruste ja suundade ebakõla ning maastiku mõju koosmõjul. Need nähtused on tavaliselt ringja või spiraalse kujuga ning võivad esineda linnades, rannikul ning mägises maastikus. Tuulikeeriste läbimõõt varieerub sageli paarist meetrist kuni mitme kümne meetrini; nende eluiga on sekunditest mõne minutini.

Põhjused ja tekkemehhanismid: vertikaalsete ja horisontaalsete kiiruste kihtide erinevus, pinnase ja ehitiste mõju ning konvektsioonilised protsessid tekitavad piirkondlikku pöörlemist. Maastikuomadused, takistused ja turbulentsus suurendavad nende tekkimise tõenäosust ning võivad põhjustada ajutisi virvendusi õhuvooludes.

Mõjud ja tähtsus: tuulikeerised võivad mõjutada kohalike õhuhulgade dispergeerumist, mis omakorda mõjutab saaste hajumist ning õhu kvaliteeti. Need nähtused on olulised nii tuuleenergia planeerimise, linnaplaneerimise kui ka tööstuslike emissioonide hindamise seisukohast, sest nad muudavad õhuvoolude dünaamikat väiksel skaalal.

Mõõtmine ja uuring: tuulikeeriseid jälgitakse ja mõõdetakse peamiselt Doppler-radarite, LiDAR-iga, SODAR-iga ning maapealsete anemomeetrite abil. Uurimistulemusi kasutatakse õhuhulkade modelleerimiseks ning linnade ja tööstuspiirkondade õhurõhu ning heitmete dünaamika hindamiseks.