tsivilatsioonide

Tsivilatsioonid on inimühiskonna suurimad ja keerukamad süsteemid, mis tekkivad linnade kasvamise, kirjutamise kasutuselevõtu ja valitseva korralduse ühismõjus. Neid iseloomustab ulatuslik tööjaotus, keskne administratsioon, majanduse keerukus ning sageli tugev rahvuslik või linnaline kultuuriline identiteet. Lisaks on neid tavaliselt ühendatud monumentaalne arhitektuur, õigussüsteemid, religioosne elu ning laialdased kaubandusvõrgud, mis ühendavad erinevaid piirkondi.

Varased tsivilatsioonid tekkisid jõgede oru piirkondades. Nendeks peamisteks näideteks on Mesopotaamia Tigrise ja Eufratiga, Egiptus Niiluse ääres, Induse oru tsivilatsioon ning Hiina tsivilatsioon. Hiljem arendasid end Mesoamerikas ja Andide piirkondades asuvad kultuurid, millel oli märkimisväärne mõju arhitektuurile, kirjaoskusele ja kalendritele. See areng oli mitmekesine ning sõltus geograafilistest ja sotsiaalsetest teguritest.

Teaduslikult ja ajalooliselt on mõiste tsivilatsioon seotud ideega ühendada kultuuriliste ja tehnoloogiliste saavutuste kogum; samas on mõiste kriitilise mõtlemise all, kuna erinevad kogukonnad võivad olla väga keerukad isegi ilma kirjutamiseta või keskse riikliku korralduseta. Seetõttu kasutatakse seda mõistet kontekstuaalselt ja arvestades ajaloolist ning kultuurilist mitmekesisust.