tsiviilsektori

Tsiviilsektor (tihti nimetatakse ka kolmandaks sektoriks) on osa majandusest ja ühiskonnast, kus toimivad mittetulundusühingud, sihtasutused, usulised ja kogukondlikud organisatsioonid ning vabatahtlike algatused. See sektor tegutseb peamiselt sõltumatult riigist ja ärilisest sektorist ning keskendub avalikku kasu eesmärgile, mitte kasumi teenimisele.

Sektori moodustavad peamiselt mittetulundusühingud (MTÜd), sihtasutused, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalsed organisatsioonid, professionaalsed ühingud ning vabatahtlike võrgustikud. Lisaks sellele võivad tsiviilsektorisse kuuluda religioossed kogukonnad ja sotsiaalsed ettevõtted, mis üritavad ühiskondlikke probleeme lahendada oma ärimudeli raames. Sektori organisatsioonidel on tavaliselt kaasomand splash: üldine eesmärk on teenida ühiskonda, pakkuda teenuseid, edendada kodanikuaktiivsust ja sotsiaalset innovatsiooni.

Funktsioonid hõlmavad teenuste osutamist (kohaliku kogukonna vajadustele vastamine), heategevust, kultuuriliste ja hariduslike eesmärkide edendamist, sotsiaalse是否 kaasamise ja kogukonna arendamist ning vahendamist valitsuse ja erasektori vahel. Tsiviilsektor osaleb ka poliitilises ja ühiskondlikus debatis, koondab teadlikkust ning tegeleb valitsuse teenuste kvaliteedi parandamisega.

Finantseerimine põhineb sageli liikmemaksetel, annetustel, sihtraha- ja fondiatega, Euroopa Liidu ning riiklike toetuste projektidel ning sotsiaalse ettevõtluse tuludel. Sektor on liikuv ja sõltub vabatahtliku töö ning avalikkuse usalduse olemasolust. Eestis on tsiviilsektorile omane tihe koostöö avaliku sektori ja erasektori vahel ning see mängib olulist rolli kodanikuühiskonna arendamisel, osalusdemokraatia tugevdamisel ning teenuste täiendamisel.