tsitrusviljade

Tsitrusviljad on tsitruslike viljade rühm, kuhu kuuluvad apelsin, sidrun, laim, greip, mandariin ja klementiin. Need viljad kasvavad peamiselt subtroopilises ja troopilises kliimas ning neid kasvatatakse laialdaselt toidu- ja joogitööstuses ning värsktarbimises.

Peamised liigid ja sordid hõlmavad apelsine, sidruneid, laime, greippe ning mandariine ja klementiine (sh klementiin). Apelsinid ja mandariinid on tavaliselt magusad ja mahlased; sidrunid hapukad; laimid hapud; greibid mõrkja-kibedad. Veriapelsin (blood orange) on erivärvi viljaliha.

Kasvatus ja saagikoristus: Tsitrusviljad vajavad sooja, päikeselist kliimat ning hästi kuivendatud mulda. Puud on tavaliselt suur- või keskmise suurusega ja paljundatakse peamiselt pookimise teel. Need on külmakartlikud ning külm talv piirab kasvatust. Viljad valmivad piirkonniti sügisel või talvel. Pärast korjamist säilitatakse jahedas ja niiskes kliimas, mis pikendab nende säilivusaega.

Närimisväärtus ja kasutus: Tsitrusviljad on rikas C-vitamiini ja kiudainete allikas ning sisaldavad antioksüdante ja flavonoide. Nende mahl ja viljaliha kasutatakse värskelt, mahlana ning toidukomponentidena; koor (zest) annab aromaatseid õlisid ja maitseomadusi.

Ajalooline taust: Tsitrusviljade kultuuriline levik on seotud subtroopilise ja troopilise piirkondade tootmisega; nende domestikatsioon ja kasvatamine algas Lõuna- ja Kagu-Aasias ning levis Vahemere äärde ning hiljem üle maailma. Tänapäeval moodustavad tsitrusviljad olulise osa globaalsetest vilja- ja puuviljatoodangutest.