trombotsüütidest

Trombotsüüdid, tuntud ka kui vereliistakud, on väikesed, tuumata tsellulaarsed fragmendid, mis ringlevad veres. Need tekivad luuüdis megakaryotsüütide nimeliste suurte rakkude jagunemise teel. Trombotsüütide peamine funktsioon on osaleda hemostaasis ehk verejooksu peatamises. Kui veresoon saab kahjustada, kogunevad trombotsüüdid kahjustatud piirkonda ja moodustavad esialgse korki, et vähendada verekaotust.

Nad vabastavad ka mitmeid aineid, mis aitavad kaasa vere hüübimisele ja kahjustatud koe paranemisele. Need ained hõlmavad kasvufaktoreid, mis stimuleerivad veresoonte seinte rakkude kasvu ja paljunemist. Trombotsüüdid mängivad rolli ka immuunvastuses ja põletikulistes protsessides. Trombotsüütide normaalne tase veres on vahemikus 150 000 kuni 450 000 ühikut mikroliitri kohta. Liiga madal trombotsüütide arv, mida nimetatakse trombotsütopeeniaks, võib põhjustada suurenenud verejooksu riski. Liiga kõrge arv, mida nimetatakse trombotsütoosiks, võib suurendada verehüüvete tekkimise ohtu. Trombotsüütide eluiga vereringes on umbes 7–10 päeva.