transduktsiooni

Transduktsioon on protsess, mille käigus signaal konverteeritakse molekulaarseks vastuseks. Mõiste hõlmab peamiselt kahte konteksti: signaaltransduktsiooni rakus ning bakteriophageide abil toimuva DNA ülekanne ühest rakust teise.

Signaaltransduktsioon tähistab rakus toimuvaid mehhanisme, milles välis- või sisendsignaal seob retseptori ja käivitab signaalketaste voo. See hõlmab teise järgu sõnumitoojaid (nt cAMP, Ca2+, IP3, DAG) ning erinevaid kinaase (nt MAPK, PI3K-Akt), mis viivad rakulise vastuseni. Resultaat võib olla muutused ainevahetuses, sekretsioonis, rakkude migreerumises või geenlises ekspressioonis. Signaaltransduktsioon on sageli kiire ja modulaatoritena kasutatakse erinevaid rakuväliseid stiimuleid, sealhulgas valgus- või mehhaanilisi signaale sensoorsetes süsteemides.

Geneetiline transdutsioon on bakteriofaagide abil toimuv DNA ülekanne ühest rakust teise. Kahel põhiliigil: generaliseeritud ja spetsiaalne transduksioon. Generaliseeritud transduksioon tekib siis, kui viiruspakend koosneb donorraku DNA fragmendist, mitte viirusgeenist; see DNA võib nakatada vastuvõtjarakku ja rekombinatsiooniga selle genoomi integreeruda. Spetsiaalne transduksioon toimub temperaatsete faagide abil, kui faagi integreerumise ajal kõrvalised genoomi lõigud pakenduvad viiruse kapslisse ja kanduvad edasi. Selline vahendatud ülekanne suurendab horizontaalset geeniliikumist ja võib kaasa tuua kas geneetiliste omaduste muutusi või antibiootikumiresistentsuse levikut.

Biotehnoloogias ja geneetikas kasutatakse mõistet transduksioon ka viiruslike vektorite abil rakkudesse geene transportimiseks, näiteks raviks või uuringuteks.