toitainevarudest

Toitainevarudest on mõiste, mis kirjeldab organisme varusid toitaineid ja energiat, mida saab mobiliseerida, kui toitumine on ajutiselt piiratud või suureneb energiavajadus. Need varud aitavad säilitada elulisi funktsioone ning tagada toimimise ka nälga või intensiivse füüsilise koormuse ajal.

Peamised varud inim- ja loomkehas on glükogeen (süsivesikud) maksas ja lihastes ning triglütseriidid (rasv) rasvkoes. Valkude varud on peamiselt skeletilihastes; pikaajalise nälja korral võivad aminohapped energiaks kasutada. Mikronutrientide varud hõlmavad rasvlahustuvate vitamiinide (A, D, E, K) ning mõnede mineraalide, näiteks rauda ja kaltsiumi, varusid. Raud salvestub peamiselt ferritiinides ning kaltsium luududes; B-vitamiinide varude pindala on üldiseks metabolismiks olulise tähtsusega.

Mobiliseerimine ja reguleerimine toimub peamiselt hormoonide kaudu. Glükagoon ja adrenaliin käivitavad glükogenolüüsi ning lipolüüsi, vabastades glükoosi ja rasvhappeid. Kortisool ja kasvuhormoon võivad soodustada valkude katabolismi pikaajalise nälja korral. Insuliin pärsib mobilisatsiooni. Üldiselt toimuvad varude kasutusele võtmine ja täiendamine sujuvalt koos toitumise ja energiavajaduse muutumisega.

Tähtsus ning tervislik taust: toitainevarud võimaldavad üle elada lühiajalisi puudujääke ning soodustavad energiasäästlikku adaptatsiooni. Pikaajalisel varude ammendumisel võib tekkida lihasmassi kadu ja nõrkus; liigsed varud võivad viia rasvumisega seotud haigusteni. Taimeorganismides esinevad varud sageli tärklise ja lipiidide kujul seemnetes ning juurtes, pakkudes energiavarusid idanemise või ebasoodsate kasvutingimuste ajal.