todistusteoria

Todistusteooria on epistemoloogia haru, mis uurib, kuidas inimesed võivad omandada teadmisi teiste inimeste väidetest. Selle vaate kohaselt ei pea teadmine seisnema ainult otseses kogemuses, vaid võib tekkida ka usaldusest ja teabe jagamisest: kuulaja võib mõista, et ta teab midagi kõneleja väite tõttu, kui tingimused on õiged ja edastus on usaldusväärne.

Peamised küsimused hõlmavad, millised tingimused peavad täidetud olema, et kuulaja võiks öelda “ma tean seda” tänu kellegi väitele. Oluline on kõneleja usaldusväärsus ja tõepärasus, kontekst ning see, kui tõhusalt väide saab kuulajale teadmise ks edastatud. Todistusteooria rõhutab sotsiaalset dimensiooni: teadmised võivad tekkida läbi usaldus- ja vastastikuse kontrolli praktika.

Tuntumad pooldajaid on näiteks Jennifer Lackey ja Alvin Goldman. Lackey rõhutab, et õige kuulaja võib teadmisi omandada, kui ta on valmis usaldama, ja kui kõneleja väide on antud olukorras põhjendatud ning kuulaja töötab selle tõendina. Goldman keskendub usaldusele ja tõhusa edastuse rollile ning väite potentsiaalile anda kuulajale õigustatud uskumus.

Kriitikat esitatakse mitmel suunal: kriitikud väidavad, et liigne usaldus võib viia eksimusteni ning allikate manipuleerimise riski suurenemiseni; samuti rõhutatakse, et erinevad kultuurilised ja keelulised kontekstid võivad mõjutada, millal ja kuidas väited tegelikult teadmiseks muutuvad. Todistusteooria on laialdaselt arutatud teemaks teaduse, hariduse ja avaliku arutelu kontekstis.