tervikmõiste

Tervikmõiste on keeleteaduses kasutatav mõiste, mis viitab kontsepti kui tervikuna väljendavale üksusele. See võib olla nii üks sõna kui fikseeritud sõnade ühend, mis kujutab endast konkreetset mõistet või tähendust. Oluline on, et tervikmõiste on tavaliselt püsiv ning selle tähendus ei pruugi eraldi koostisosade tähendustega täielikult avaneda.

Tervikmõisted kasutatakse peamiselt terminoloogilises töös ja leksikograafias, kus nende abil väljendatakse keerukamaid kontseptsioone ühes viidatavas vormis. Need võivad olla erialased või tehnilised ning nende vorm on sageli fikseeritud; need esinevad nii sõnas kui kinnitatud fraasina.

Tervikmõisteid võib olla nii ühe sõna kujul kui fikseeritud fraasidena; nende tähendus on tavaliselt püsiv ja kontekstiga kinnistunud, mis võimaldab täpset ja ühtset viidet erialases keelest.

Tervikmõiste erineb üldmõistetest ja tavapärastest fraasidest selles, et ta esindab terviklikku referenti ning selle tähendus ei pruugi olla eraldatavate osade sõnadega eristatav. Terminoloogias ja sõnaraamatutes on nende kasutus oluline, et tagada täpne ja kooskõlastatud keel.