teistmetallidest

Teistmetallidest on suur metallide rühm, mis paikneb perioodilisustabeli d-blokis ning hõlmab elemente ridadel 3–12. Need elemendid on tavaliselt tahked ja neil on hea elektri- ning soojusjuhtivus. Nad näitavad mitmevalentsust ning moodustavad laia valiku ühendite, mis annavad neile olulise rolli keemias ja tehnoloogias.

Füüsikalised ja keemilised omadused: teistmetallidel on sageli kõrged sulamistemperatuurid ning head mehhaanilised omadused. Nad on tavaliselt head elektri- ja soojusjuhid. Keemiliselt on nad mitmevalentsed oksüdatsiooni seisundid ning nad moodustavad laia valikut ühendite ja kompleksühendeid, mis võib olla värviline ning mõnikord väga stabiilne. Nad functioning moodustavad sageli katalüütide rolli ja osalevad paljudes tööstusprotsessides.

Kasutus ja roll: teistmetalle kasutatakse laialdaselt metallurgia, konstruktsioonides, elektroonikas ja keemilises tööstuses. Nende sulamid (nt terased) annavad tugeva ja vastupidava materjali. Väärtuslikumad teistmetallid, nagu plaatina, kuld ja hõbe, leiavad kasutust katalüsaatorites, elektrilistes ühendites ja väärismetallide kogumites. Paljud teistmetallid on olulised ka erinevate legatsiooni ja tööstuslike vahendite koostises.

Esinemine looduses ja ohutus: teistmetalle esinevad looduses mineraalidena ja sulamites ning neid leidub erinevates geoloogilistes kooslustes. Mõnede teistmetallide mürgisus ja ökoloogiline mõju on oluline ning nende hoolikas käitlemine ja jäätmete eraldi sorteerimine on vajalik. Näiteks mõni elav (Hg), plii (Pb) või kadmium (Cd) esineb kemikaalide ja toodete puhul.

Peamised esindajad: raua (Fe), koobalt (Co), nikli (Ni), vask (Cu), tsink (Zn); väärtuslikumad väärismetallid hõlmavad kulda (Au), hõbedat (Ag) ja plaatina (Pt).