hõbedat

Hõbedat on keemiline element, mille sümbol on Ag ja aatomnumber 47. See on pehme, malleeritav väärismetall, millel on väga hea elektri- ja soojusjuhtivus ning hele valge läige. Hõbedal on suur tihedus ning see on keemiliselt suhteliselt püsiv, kuid reageerib happedega ning moodustab erinevaid koostisi.

Esinemine ja kaevandamine. Hõbedat leidub looduses nii puhta metallina kui mineraalides, näiteks argentite (Ag2S) ja chlorargyrite (AgCl). Enamik hõbeda tootest pärineb kõrvalsaadusena teistest metallikaevandustest, eriti vaske, plii ja tsingi kaevandusest.

Kasutused. Hõbedat kasutatakse laialdaselt ehete ja mündide valmistamisel ning investeerimisvalguses. Tööstuses on hõbe oluline elektri- ja elektroonikatööstuses kontakti- ja ühendmaterjalina ning foto- ja päikesepatareide tehnoloogias. Hõbeda ühendeid kasutatakse mõnel juhul desinfitseerimis- ja meditsiinilistel eesmärkidel.

Ajalugu ja kultuur. Hõbe on inimkonnaajaloos olnud oluline väärismetall: seda on kasutatud raha, esemetena ning väärtuslikuna juba antiikajast peale. 19. ja 20. sajandil mängis hõbe keskset rolli fotopiltide filmidel ning kaupade ja rahanduse valdkonnas.

Ohud ja keskkond. Pikaajalisel kokkupuutel hõbeda ühenditega võib tekkida argyria ehk nahale tekkiv sinikas-läige, kuid põhikasutuses on ohud minimaalsed. Hõbeda tagavara ja taaskasutus on olulised investeeringud ning enamik rauetööstusest võimaldab hõbeda taaskasutust elektroonikaseadmetest ja teistest toodetest.