teenuskomponentide

Teenuskomponentide mõiste viitab tarkvara arenduses eraldi kapseldatud funktsionaalsusele, mida saab kasutada ja kombineerida teiste komponentidega teenustena. Iga teenuskomponent pakub kindlat funktsiooni ning sellel on selgelt määratletud liides (API või sõnumivahetusprotokoll), mis võimaldab teiste komponentide sõltumatut kasutamist. Need komponendid kuuluvad tavaliselt teenustepõhises arhitektuuris ning võivad moodustada suurema süsteemi või pilvepõhise lahenduse osad.

Omadused: kapseldatus ja lahtine sidusus; liidesed on stabiilsed; sageli stateless või osaliselt stateful; sõltuvused on kerged; juurutus on eraldi ja skaleeritav; versioonimine ja ühilduvuse haldamine on olulised.

Interaktsioon: teenused suhtlevad määratletud protokollidega (nt HTTP/REST, gRPC või sõnumipõhine integreerimine). Liidesed ja kontraktid (API kirjeldused) defineerivad, mida teenus teeb ja milliseid andmeid vastu võtab.

Elutsükkel: arendus, testimine, juurutamine ja hooldamine; versioonide haldus, deprecatsioon ja lõppkasutajatele üleminek; kontraktidest lähtuv testimine (contract testing) aitab tagada koostööd.

Turvalisus ja haldamine: autentimine, autoriseerimine, andmete kaitse ja turvameetmed; jälgitavus ja seire (logimine, jälgimine, monitorimine) ning haldus- ja juurutuskeskkondade poliitikad.

Seosed ja piirid: teenuskomponentide arhitektuur on seotud teenuste suunatud arhitektuuri ja mikroteenuste käsitlusega; eelised hõlmavad taaskasutatavust ja skaleeritavust, kuid toovad kaasa hajutatud süsteemi keerukuse ja võrgu viivituse.

Kasutusvaldkonnad: ettevõtte integratsioon, veebirakendused ja pilveteenused.