teadusväljendites

Teadusväljendites on mõistetav ja täpne keel, mida kasutatakse teaduslikus tekstis. Selle kontseptsiooni alla kuuluvad terminid, definitsioonid, lühendid ja disciplinaarsed fraasid, mis võimaldavad väljendada keerukaid mõisteid ja nähtusi ühemõtteliselt. Tegemist on keelevaldkonnaga, kus rõhk on täpsusel, loetavusel ja ühiselt jagatud tähendustel, et vältida tõlgendusharusid nii emakeelses kui ka rahvusvahelises kontekstis.

Peamised komponendid on terminid ning nende kirjendus- ja tähendusstandardid. Terminid võivad olla loodud derivatsioonide ja ühendmoodustuste teel või võeti üle rahvusvahelistest allikatest ning kohandati Eesti keele morfoloogiasüsteemi. Lisaks terminitele sisaldavad teadusväljendid definitsioonikonstruktsioone, laen- ja kandemustreid, lühendeid ja hästi teada olevaid fraasiringsaid. Sõnavara puhul on oluline järjepidevus ja konsistentne terminibaferi kasutamine kogu tektilises ruumis.

Kasutusega seostatakse teatud kirjutus-, vormistus- ja stilistikanõuded. Esmakordsel kasutamisel esitatakse definitsioon või viide, terminid säilitavad oma kindla tähenduse ning võivad olla seotud kindlate sümbolite või mõõtühikutega. Liigselt tehnilist sõnavara tuleks rakendada mõistlikult, selgitades välistele lugejatele termini konteksti. Eksperimentaalset või interdistsiplinaarset materjali vahendades on oluline siduda erinevate valdkondade terminoloogia.

Ressursid ja arengud hõlmavad terminoloogilisi sõnaraid, standardeid ning terminoloogiliste andmebaaside kasutamist. Terminoloogia arendamine ja hooldus on tihti kollektiivne tegevus, mis kaasab teadlasi, kirjutajaid ja keeleeksperte, tagamaks järjepidevuse ning hõlpsa ligipääsu kogu valdkonnas. Teadusväljendite roll on akadeemilise keele kvaliteedi ja koostöö tõhustamisel.