täpsusel

Täpsusel on mõiste mõõtmiste ja kirjelduste kvaliteedi hindamisel, mis kirjeldab, kui lähedal on tulemus tõelisele väärtusele. See hõlmab asjaolu, et kõik mõõtmised sisaldavad vigasid ning nende suurus ja suund võivad erineda tegelikust väärtusest. Täpsus on sageli seotud nii ühe mõõtmise kui ka mitme mõõtmise tulemustega ning see annab aimu, kui usaldusväärselt saame öelda, et tulemuse “on õige”.

Täpsus ei ole sama kui täpsus (precision). Täpsus viitab tulemuse lähenemisele tõelisele väärtusele, samas kui täpsus kirjeldab mõõtmiste korduvuse järjepidevust ja stabiilsust. Näiteks mõõtmiskorrastused võivad olla väga täpsed (väga väike hajuvus), kuid kui need korduvad küljelt valesti, on täpsus madal. Seetõttu on mõlemad omadused olulised: hea mõõtmine on nii täpne (lähedal tõelisele väärtusele) kui ka täpne (kordub ühtlaselt).

Täpsusele mõjutavad tegurid hõlmavad süsteemset viga (pidev viga, mis kaldub ühele poole), juhuslikku viga (ettearvutuslik hajuvus), instrumentide resolutsiooni, kalibreerimist ning keskkonna mõju. Täpsust saab parandada kalibreerimise, korrektuuride, paremate mõõtmisprotseduuride ja korduvate mõõtmiste abil.

Mõõtmise täpsus sageli väljendatakse ebakindluse piirina, usaldusvahemiku või standardhälbena. See aitab andmeid võrrelda ja tõendite usaldusväärsust hinnata. Täpsus on seetõttu kriitiline valdkond teaduses, tootmises ja andmeteanalüüsis.