tõendusväärtus

Tõendusväärtus on mõiste, mis kirjeldab selle tugevust ja relevantsust, millega esitatud tõendid kinnitavad konkreetset väidet, järeldust või otsust. See mõiste on kasutusel meditsiinis, tervishoius ja teaduslikes hindamistes ning aitab hinnata, kui usaldusväärsed ja laialdaselt rakendatavad on järeldused.

Faktorid, mis määravad tõendusväärtuse, hõlmavad uuringute kvaliteeti ja kavandust, vigade esinemise riski (bias), proovimahu suurust, tulemuste täpsust ning uuringute järjepidevust ja asjakohasust sihtpopulatsioonile. Tõendusväärtust hindavad sageli erinevad uuringute tähenduslikud kvaliteedinäitajad ja sarnaste leidude reprodutseeritavus. Hindamisel kasutatakse ka tõendite kogumi kvaliteeti ja selle mõju otsuste soovitatavusele kirjeldavaid raamistikku, näiteks GRADE-meetodit, mis teisendab tõendite kvaliteedi jaotuse soovitatud toimingute tugevusse.

Diagnostikas on tõendusväärtus seotud testi võimega muuta haigusest sõltuvat tõenäosust. See avaldub tundlikkuse ja spetsiifilisuse ning lisaks tõenäosusmõõdikute (likelihood ratios) kaudu, mis aitavad täpsustada eeldatavat haigusriski. Positiivne ja negatiivne predikatiivväärtus sõltuvad haiguse esinemissagedusest populatsioonis.

Kasutuses aitab tõendusväärtuse hindamine suunata juhiseid, tervishoiupoliitikat ja kliinilisi otsuseid ning toimib sünteesi alusena teaduslikus kirjanduses. Piirangutena on võimalikud publikatsioonibiastid, heterogeenia ja rakendatavuse varieeruvus erinevates keskkondades; seetõttu on oluline kriitiline tõlgendus ja kontekstipõhine kohaldamine.