süsteemdünaamika

Süsteemdünaamika on arvutisimulatsiooni ja uurimistöö meetod, mida kasutatakse keeruliste süsteemide käitumise mõistmiseks. See keskendub süsteemi osade vahelistele tagasisideahelatele ja viivitustele, mis määravad süsteemi arengu aja jooksul. Süsteemdünaamika mudelid kasutavad tavaliselt diferentsiaalvõrrandeid, et kirjeldada, kuidas süsteemi muutujad (nt rahvaarv, ressursi tase, turuosalus) aja jooksul arenevad.

Meetodi töötas välja Jay Forrester 1950. aastatel Massachusetts Tehnoloogiainstituudis. Seda on rakendatud laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas ärijuhtimises, keskkonnateaduses, sotsiaalteadustes ja inseneriteaduses. Süsteemdünaamika aitab tuvastada süsteemi struktuurilisi põhjusi, mis toovad kaasa soovimatuid tulemusi, ning võimaldab testida erinevaid poliitikaid ja sekkumisi, enne kui neid reaalses maailmas rakendatakse.

Peamised süsteemdünaamika kontseptsioonid hõlmavad tagasisideloope (positiivsed ja negatiivsed), vooge ja varusid ning viivitusi. Tagasisideloobid kirjeldavad, kuidas süsteemi väljund mõjutab selle sisendit. Voogud tähistavad muutuste määra varudes, mis on süsteemis aja jooksul kuhjunud kogused. Viivitused on perioodid, mis mõjutavad põhjuslikkuse ja tagasiside reageerimist. Süsteemdünaamika lähenemine aitab luua süsteemi terviklikku arusaama, mitte ainult üksikuid komponente eraldi käsitleda.