süsinikumoodidega

Süsinikumoodidega on mõiste molekulide normaalsete võnlemamoodide kirjeldamisel, kus olulist rolli mängivad süsinikuaatomid. Iga mood kirjeldab konkreetset liikumist ning selle sagedus ja tugevus kajastuvad tavaliselt IR- ja Raman-spektroskoopias. Sõltuvalt molekuli struktuurist võivad süsinikumoodid hõlmata näiteks C-H venitus- või tõmbemoodide, C-C või C=C sidemete võnlemate ning teiste süsinikul osalevate liikumistega.

Mõjud ja tõlgendus: moodide sagedused määratakse masside ja sidemete tugevuste ning geomeetria koosmõjuna; moodide vahel võib esineda koostoimeid (nt Fermi-resonants), mis raskendab spektrite eristamist. Isotoopilise asendamisega, näiteks 12C → 13C, nihkuvad moodide sagedused, võimaldades paremat interpretatsiooni.

Rakendused: süsinikumoodide analüüs on keskne orgaaniliste ühendite IR- ja Raman-spektroskoopias, kus nende abil tuvastatakse funktsionaalrühmad ja hinnatakse molekuli geomeetriat ning sidemete laadimist. Arvutuslikult hinnatakse moodide sagedusi ja intensiivsusi tavaliselt DFT- või teistsuguste kvantkeemiliste meetoditega; saadud tulemusi võrdlevad eksperimentaalsete spektritega.

Näited: C-H venitusmoodid 2800–3000 cm⁻¹; C-C venitus 1000–1250 cm⁻¹; C=C venitus 1600–1650 cm⁻¹; C=O venitus ~1700 cm⁻¹ sõltuvalt ühendist.