süsinikuhoidmine

Süsinikuhoidmine viitab protsessidele, mille käigus süsinikku seotakse ja säilitatakse looduslikes või tehislikes reservuaarides, et vähendada atmosfääri süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsiooni. Selle peamine eesmärk on leevendada kliimamuutusi, kuna CO2 on oluline kasvuhoonegaas. Süsinikuhoidmise meetodeid võib jagada kaheks peamiseks kategooriaks: looduslikud ja tehnoloogilised.

Looduslike süsinikuhoidlate hulka kuuluvad metsad, ookeanid ja mullad. Metsad seovad fotosünteesi käigus CO2 ja talletavad selle biomassi (puud, lehed, juured) ja mullas. Ookeanid on suurimad süsiniku reservuaarid, kus CO2 lahustub vees ja mida kasutavad mereorganismid. Mullas säilitatakse süsinikku orgaanilise aine kujul. Nende looduslike süsinikuhoidlate kaitsmine ja taastamine, näiteks metsade istutamine ja mulla tervise parandamine, on olulised süsiniku sidumise suurendamiseks.

Tehnoloogilised süsinikuhoidmise meetodid hõlmavad süsinikdioksiidi püüdmist ja selle säilitamist. Süsinikdioksiidi püüdmist ja sidumist (CCS) kasutatakse tööstuslike heitmete või otse atmosfääri CO2 püüdmiseks. Seejärel transporditakse püüdmine CO2 tavaliselt geoloogilistesse formatsioonidesse, nagu tühjad nafta- ja gaasiväljad või sügavad soolakihtidest, kus seda säilitatakse pikaajaliselt. Kuigi CCS-tehnoloogia pakub potentsiaali olulise CO2 vähendamiseks, on selle rakendamine endiselt kallis ja nõuab täiendavat uurimistööd.