sünnimärk

Sünnimärk on nahal esinev moodustis, mis võib olla pigmenteerunud või veresoonkonda seotud. Need on tavaliselt sünnist alates olemas või tekivad varsti pärast sündi. Sünnimärgid võivad olla ümmargused või ebakorrapärase kujuga ning nende värvus varieerub helepruunist mustani või roosast punaseni. Nad võivad olla pinnal ühtlased või kergelt tõusmed.

Sõltuvalt moodustise tüübist jagunevad sünnimärgid peamiselt pigmenteeritud ja veresoonkonna tüüpideks. Pigmenteeritud sünnimärgid (naevused või moolid) tekivad nahas pigmentrakkude ehk melanotsüütide arvu või jaotumise muutuste tõttu. Veresoonkonna sünnimärgid hõlmavad hemangiome ja sarnaseid laigusid, mis on seotud veresoonte arengu erinevustega.

Üldine esinemine: enamik inimesi omab sünnimärke ning enamik neist on kahjutud. Mõni sünnimärk võib aja jooksul kergelt muutuda või hajuda, eriti varases eas; teised võivad püsida kogu elu vältel muutumatuna.

Põhjused ja riskid: geneetika mängib olulist rolli, samuti naha pigmentatsiooniprotsessid ja veresoonte areng. Mõned sünnimärgid võivad olla düsplastilised ning suuremad või ebakorrapäraste servadega, mis suurendab melanoomi riskiga seotud tähelepanelikkust.

Diagnostika ja jälgimine: arst hindab sünnimärgi väljanägemist, vajadusel kasutab dermatoskoopiat või soovitab biopsiat. Oluline on jälgida muutusi suuruses, värvuses või kujus ning konsulteerida, kui märk muutub, sügeleb, veritseb või kasvab.

Ravi: tavaliselt ei vaja sünnimärk erikohtlemist. Kosmeetilised või meditsiinilised põhjused võivad viia eemaldamiseni kirurgilise lõikuse, laserravi või kriotokirurgiaga. Eriti riskieelsete või suuremate märkide puhul on järelkontroll soovitatav.