sünkroonpöörlemist

Sünkroonpöörlemine on taevakeha liikumisvorm, mille puhul keha pöörlemisperiood on sama kui selle tiirlemisperiood ümber teise keha. See tähendab, et keha pöörleb ümber oma telje täpselt ühe tiiru aja jooksul, mis kulub sellel tiirlemiseks ümber keskse objekti. Tulemuseks on see, et keha sama poolkera on kogu aeg suunatud keskse objekti poole.

Tuntuim näide sünkroonpöörlemisest on Kuu. Kuu pöörlemisperiood ümber Maa on umbes 27,3 päeva, mis on sama pikk kui Kuu tiirlemisperiood ümber Maa. Seetõttu näeme Maalt alati Kuud vaid ühelt poolt. Sünkroonpöörlemine on levinud paljude planeetide kuude ja paljude eksoplaneetide puhul.

Sünkroonpöörlemine ei teki iseenesest, vaid on aja jooksul tekkinud gravitatsioonilise mõju tulemus. Suurema keha gravitatsioon haarab väiksemat keha ja kutsub esile looded. Need looded tekitavad aja jooksul hõõrdumist, mis aeglustab või kiirendab väiksema keha pöörlemist, kuni see jõuab sünkroonsesse olekusse. See protsess võib võtta miljoneid või isegi miljardeid aastaid.

Kuigi sünkroonpöörlemine muudab keha vaatlemise lihtsamaks, kuna üks pool on alati nähtav, on see ka uurimisel huvipakkuv nähtus, mis annab infot taevakehade tekke ja arengu kohta. Samuti on see oluline mõistmaks teiste taevakehade omadusi ja võimalikke elutingimusi.