sünkroonpöörlemisest

Sünkroonpöörlemine on taevakeha liikumisvorm, mille puhul taevakeha tiirleb ümber oma telje täpselt sama ajaga, mis kulub tal tiirlemiseks ümber oma peamise taevakeha. Selle tulemusena paistab sama pool taevakehast alati vaatlejale. Tuntuim näide sünkroonpöörlemisest on Kuu, mis pöörleb ümber Maa. Seepärast näeme Maalt alati peaaegu sama Kuu poolt. Sünkroonpöörlemine ei tähenda, et taevakeha ei pöörleks. See tähendab vaid, et selle pöörlemisperiood ja orbitaalperiood on võrdsed.

Sünkroonpöörlemine on üsna tavaline nähtus Päikesesüsteemis. Lisaks Kuule on sünkroonselt pöörlevad mitmed teisedki kuud, näiteks Jupiteri kuud Io, Europa, Ganymedes ja Callisto, mida nimetatakse Galilei kuudeks, ning Saturni kuu Titan. Ka mitmed kääbusplaneedid, nagu Pluto, on sünkroonselt pöörlevad oma kaaslastega. Sünkroonpöörlemise põhjuseks on tavaliselt loodete mõju. Suurema taevakeha gravitatsiooniline tõmbejõud avaldab väiksemale taevakehale erinevaid jõude selle eri külgedel, mis aja jooksul aeglustavad või kiirendavad väiksema taevakeha pöörlemist, kuni selle pöörlemisperiood langeb kokku selle orbitaalperioodiga. See on stabiilne seisund, kus loodusjõud ei avalda enam pöörlemisele muutvat mõju.