sünkroonitus

Sünkroonitus on protsess, mille käigus mitu protsessi, seadet või sündmust toimub ühel ajal või kindlas järjekorras, et tagada nende koordineeritud töö. See on eriti oluline arvutiteaduses, kus mitmed programmid või niidid võivad töötada paralleelselt ja vajavad omavahelist kooskõlastamist. Sünkroonitus tagab, et jagatud ressursse (nagu andmestruktuure) kasutatakse õigesti ja et andmete rikkumist ei toimu. Levinud sünkroonimismehhanismide hulka kuuluvad lukud (locks), semaforid (semaphores) ja monitorid (monitors).

Tehnoloogias kasutatakse sünkroonitust laialdaselt ka erinevate seadmete vahelise suhtluse korraldamisel. Näiteks audio- ja videosignaalide sünkroonimine on kriitilise tähtsusega multimeedia rakendustes, et tagada heli ja pildi vastavus. Samuti on sünkroonitus oluline arvutivõrkudes, kus andmete edastamine ja vastuvõtmine peab toimuma kindlas ajakavas. Elektrivõrkudes tähendab sünkroonitus seda, et erinevad generaatorid töötavad samal sagedusel ja faasis, et tagada stabiilne elektrivarustus.

Erinevates valdkondades võib sünkroonitus tähendada ka lihtsalt samal ajal toimumist. Näiteks muusikas võib sünkroonitus viidata erinevate instrumentide või häälte koosmängule kindlas rütmis. Bioloogias võib sünkroonitus kirjeldada organismide või populatsioonide tegevusi, mis toimuvad samaaegselt, nagu näiteks lindude rändeperioodid või õitsemisaeg. Lühidalt öeldes on sünkroonitus põhimõiste, mis hõlmab koordineerimist ja ajastamist mitmesugustes süsteemides.