sündmuspõhiste

Sündmuspõhine viitab üldiselt lähenemisviisile või süsteemile, mis reageerib või toimib konkreetsete sündmuste vallandumisel. See on laialt levinud erinevates tehnoloogia ja ärivaldkondades.

Sündmuspõhises arhitektuuris (Event-Driven Architecture, EDA) koosnevad süsteemid sündmusproducentidest, sündmusvahendajatest ja sündmuskonsumentidest. Tootjad genereerivad sündmusi, mis on teated selle kohta, et midagi on juhtunud. Vahendaja, nagu sõnumijärjekord või sündmusvoog, edastab need sündmused konsumentidele, kes seejärel neile reageerivad. See mudel võimaldab süsteemidel olla lahti haaratud, mis tähendab, et komponendid ei pea teadma üksteise olemasolust otseselt, vaid suhtlevad läbi sündmuste.

Sündmuspõhiseid süsteeme kasutatakse sageli reaalajas andmetöötluses, kus kiire reageerimine muutustele on kriitiline. Näiteks finantstehingute jälgimine, IoT-seadmete andmete haldamine või kasutajate interaktsioonide töötlemine veebirakendustes võivad kõik kasu saada sündmuspõhisest lähenemisviisist. Selle eelised hõlmavad paremat skaleeritavust, vastupidavust ja võimet toetada asünkroonset suhtlust.

Tarkvaraarenduses tähendab sündmuspõhine programmeerimine seda, et programmi juhtimisvoog on määratud sündmustega, näiteks kasutaja klõpsudega, andmete saabumisega või sensorite signaalidega. Sündmuskuulajad või -haldurid ootavad kindlaid sündmusi ja käivitavad vastava koodi, kui sündmus toimub. See erineb traditsioonilisest protseduurilisest programmeerimisest, kus koodijooks on järjestikune.