sümmeetrilisele

Sümmeetrilisus on põhimõiste paljudes teadus-, kunsti- ja loodusvaldkondades. See kirjeldab omadust, mille puhul objekt, kujund või funktsioon jääb muutumatuks, kui sellele rakendatakse teatud teisendust. Levinumad sümmeetria tüübid on peegelsümmeetria, pöördsümmeetria ja translatioonsümmeetria.

Peegelsümmeetria esineb, kui objekt on jagatav jooniks või tasapinnaks, mille ühel poolel olevad punktid vastavad teisel poolel olevatele punktidele peegelpildina. Näiteks inimese nägu on ligikaudu peegelsümmeetriline. Pöördsümmeetria tähendab, et objekt näeb välja sama, kui seda pöörata kindla nurga võrra kindla punkti ümber. Täiuslik ring on näide objektist, millel on pöördsümmeetria mis tahes nurga all. Translatioonsümmeetria ilmneb, kui muster või objekt kordub regulaarse intervalliga kindlas suunas. Näiteks telliskivisein on horisontaalselt translatioonsümmeetriline.

Sümmeetria on oluline matemaatikas, kus seda uuritakse sümmeetriate rühmade kaudu. Füüsikas on sümmeetriatel põhiseaduslikud seosed nagu Noetheri teoreem, mis seob sümmeetriad säilitusseadustega. Keemias aitab sümmeetria mõista molekulide struktuuri ja reaktiivsust. Bioloogias ilmneb sümmeetria organismide ehituses, alates rakkudest kuni keerukate elusolenditeni. Kunstis ja disainis kasutatakse sümmeetriat tasakaalu, harmoonia ja esteetilise ilu loomiseks. Ka looduses, alates lumehelvestest kuni galaktikateni, leiab arvukalt sümmeetrilisi struktuure.