sõrmejäljetuvastuses

Sõrmejäljetuvastus, tuntud ka kui sõrmejälje tuvastamine või sõrmejälje analüüs, on biomeetriline tuvastusmeetod, mis põhineb inimeste sõrmejälgede ainulaadsusel. Igal inimesel on erinevad mustrid, mis on moodustatud käe või jala papillaarjoonte abil. Need mustrid ei muutu kogu elu jooksul. Sõrmejäljetuvastus kasutab seda ainulaadsust isikute tuvastamiseks või nende identiteedi kinnitamiseks.

Protsess hõlmab tavaliselt sõrmejälje skaneerimist, mille käigus digitaalselt salvestatakse sõrmejälje muster. Seejärel analüüsitakse mustri erilisi tunnuseid, nagu harud ja lõpud, mida nimetatakse minuutiamateks. Need minuutiamed moodustavad sõrmejälje kordumatu koodi. Võrdlemisel kasutatakse kahte tüüpi süsteeme: üks-ühele tuvastus, kus otsitakse konkreetset vastet ühest sõrmejäljest teise, ja üks-mitmele tuvastus, kus otsitakse võimalikku vastet ühest sõrmejäljest suurest andmebaasist.

Sõrmejäljetuvastust kasutatakse laialdaselt erinevates rakendustes. Kriminaalõiguses kasutatakse seda kuritegopaigas leitud sõrmejälgede võrdlemiseks kahtlusaluste sõrmejälgedega. Turvalisuse valdkonnas rakendatakse seda füüsilise juurdepääsu kontrolliks hoonetesse, arvutisüsteemidesse ja seadmetesse. Samuti kasutatakse seda isikutunnistuste, reisidokumentide ja finantstehingute puhul, et tagada turvalisus ja vältida pettusi. Tehnoloogia arenguga on sõrmejäljesensorid muutunud väiksemaks, kiiremaks ja täpsemaks, muutes selle tuvastusmeetodi veelgi laialdasemaks.