suurvaskulitis

Suurvaskulitis (large-vessel vasculitis) on põletikuliste haiguste rühm, mis mõjutab suurimaid veresooni, peamiselt aortat ja selle harusid. Kõige olulisemad alaliigid on giant cell arteritis (GCA) ja Takayasu arteriit (TA).

Giant cell arteritis on sageli üle 50-aastaselt tekkiv haigus, mis on sageli seotud polümüalgia rheumatica-ga. Tüüpilised sümptomid on uus peavalu, ajalise arteri piirkonna tundlikkus, lõualuu valulikkus söömisel ning võimalik nägemisteravuse halvenemine või pimedus. Üldised sümptomid võivad hõlmata palavikku, kaalulangust ja väsimust. TA puhul on olulised käte ja jalgade klaukkumine, pulsside puudumine ühes või teistes jäsemetes ning vererõhu erinevused käsivarrete vahel; võib esineda valu ja väsimust ning üldisi sümptomeid.

Diagnoos põhineb põletikuliste markerite ehk ESR-i ja CRP tõusul ning pildistamisel aordi ja selle harude muutuste kinnitamiseks (ultraheli, CT- või MR-angiograafia, PET-CT). Ajalise arteri biopsia on GCA puhul traditsiooniline kinnituse meetod; TA diagnoosimine põhineb kliinilisel pildil ja angiograafilistel leidudel.

Ravi keskne on põletiku kontrollimine kortikosteroididega, tavaliselt kõrge annus prednisolooni või prednisolooni alusel ja seejärel annuse järk-järguline vähendamine. Steroid-sparing ravimid, näiteks tocilizumab või metotreksaat, võivad aidata steroidide annust vähendada ja relapside riski vähendada. Vajadusel tehakse sekkumisi stenootiliste või aneurüsmiliste muutuste korral endovaskulaarselt või kirurgiliselt.

Prognoos sõltub varajasest diagnoosist ja ravist; varajane ravi parandab prognoosi, kuid suurvaskulitis on sageli korduv ja vajab pikaajalist jälgimist ning pildistamist.