suurusjaotusest

Suurusjaotus ehk suuruste jaotus on statistiline kirjeldus selle kohta, kuidas esemed või isendid erineva suuruse poolest jaotuvad kogu populatsioonis või kogumises. See mõiste on oluline nii looduses kui ka tööstuslikes rakendustes, kus suurus võib mõjutada omadusi nagu poorsus, läbilaskvus, tugevus, tootmisprotsessi tulemused ja kvaliteet. Erinevates valdkondades kasutatakse erinevaid suurusjaotuse näitajaid ning kirjeldatakse, kui suur osa esemetest kuulub teatud suuruste vahemikku.

Suurusjaotust esitatakse tavaliselt histogrammi või kumulatiivse jaotusfunktsiooni (CDF) abil. Jaotuse kuju sõltub nähtusest: sageli on väikeste suuruste osakaal suur ja suurustele järk-järgult langeb. Looduslikel nähtustel esinevad sageli log-normal jaotused ning mõnikord võimsusjaotused. Sellised mustrid võivad tuleneda mitmetest põimitud protsessidest, mis mõjutavad suuruste tekkimist ja lõppsaavutust.

Mõõtmine ja analüüs: suurusjaotuse hindamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, näiteks sõele või granulomeetriat (laseri hajutust, dünaamilist valguse hajutust) ning mikroskoopilisi või gravitatsioonilisi meetodeid. Need andmed võimaldavad koostada histogrammi või tihedusjaotuse ning arvutada näitajaid nagu keskmine, mediaan ja hajuvus (standardhälve või vahemik). Kui andmed sobivad teoreetilisele mudelile, võib kasutada näiteks log-normal või muud jaotused, mis aitavad hinnata omadusi ja kontrollida kvaliteeti.