sularahavõtmise

Sularahavõtmine on raha väljavõtmine pangakontolt sularahana. See hõlmab peamiselt kahe viisi kasutamist: automaatide (ATM) kaudu kaartidega sularaha võtmist ning raha väljastamist panga filiaalide või teeninduspunktide kaudu. Sularahavõtmine on levinud makseviis, mis tagab klientidele kiire ligipääsu kontol olevatele vahenditele.

ATM-i teel võtmine: klient kasutab deebet- või krediitkaarti, sisestab PIN-koodi ja valib soovitud summa. Tehingu lõpus väljastatakse sularaha ning tehingust saadakse kinnitav kuvatõmmis või paberikinnituste kaudu, sõltuvalt süsteemist.

Pangafiliaalides on sularahavõtmine võimalik üle leti või teeninduspunktide kaudu; suurte summade puhul võib osutuda vajalikuks isikutuvastus ja täiendavad kontrollimehhanismid.

Turvalisus ja regulatiivne raamistik: sularahavõtmine on seotud rahapesu ja finantskuritegevuse tõkestamise nõuetega. Klientidel on soovitatav kaitsta PIN-koodi, kasutada turvalisi kohti ja teavitada kohe kaardi kadumisest või varastamisest. Pankad järgivad KYC ja AML-meetmeid ning võivad kehtestada päevaseid või tehingupõhiseid limiite.

Tasud ja piirangud: sularahavõtmised võivad kaasneda tehingutasud ning piirangud päevasel või tehingu ulatusel. Välismaalt võtmise korral võivad lisanduda valuutakursside konverteerimise tasud ja rahvusvahelised tasud.

Majanduslik tähendus: sularahavõtmine tagab tarbijatele ligipääsu likviidsele rahale, kuid digitaalsed maksed kasvavad ning sularaha kasutus on mõningal määral vähenenud.