stoikiomeetriliselt

Stoikiomeetriliselt viitab keemias proportsioonidele, mis tulenevad reaktsiooni tasakaalustatud võrrandist ja koefitsientidest. Selle põhiidee on anda suhted reagendide ja toodete vahel ning võimaldada arvutada, kui palju aineid on vaja või tekib, kui reaktsioon toimib täpselt selle võrrandi järgi.

Mõisted on mool (mol), molaarmass (g/mol), koefitsiendid ning teoreetiline ja tegelik saagis. Kui võrrand on tasakaalustatud, annavad koefitsiendid moolisuhted reagendide ja toodete vahel. Teoreetiline saagis on maksimaalne toodet kogus, kui reagendid reageerivad täielikult; tegelik saagis on tegelikult saadud kogus. Piirav reagent on see aine, mille puudus määrab maksimaalse võimaliku toodangu.

Näide: 2 H2 + O2 → 2 H2O. Koefitsiendid 2:1:2 tähendavad, et 2 mol vesinikut reageerib 1 mol hapnikuga, et moodustada 2 mol vett. Kui algul on 4 mol H2 ja 2 mol O2, reageerivad nad täpselt suhetes ja teoreetiline saagis on 4 mol H2O. Kui tegelik saagis on 3,8 mol, siis saagis on (3,8/4) × 100 = 95%.

Gaaside puhul kehtib Avogardo seadus: sama temperatuuri ja rõhu all on gaaside ruumala proportsionaalne molekulide arvuga, seetõttu saab stoikiomeetrilisi suhteid rakendada ka gaaside ruumalade kaudu.

Kasutus ja piirangud: stoikiomeetriliselt arvutatakse peamiselt koostiste ja tootlike võimsuste planeerimisel ning laboratoorsetes arvutustes; reaalses protsessis võivad esineda kõrvalreaktsioonid, mittetäielik reaktsioon ning puhtuse probleemid, mis vähendavad tegelikku saaki.