spordivigastuste

Spordivigastused viitavad mis tahes kehalistele vigastustele, mis tekivad sportides või füüsilise tegevuse ajal. Need võivad ulatuda kergetest muljumistest ja nihestustest kuni tõsiste luumurdude ja sidemete rebenditeni. Spordivigastuste põhjused on mitmekesised ja hõlmavad sageli ületreenimist, sobimatut tehnikat, ebapiisavat soojendust, keha füüsiliste piiride ületamist või äkilisi liigutusi.

Levinumad spordivigastused on venitused, nihestused, kõõlusepõletikud, bursiidid, luumurrud ja põrutused. Mõned vigastused, nagu stressimurrud, tekivad aja jooksul korduvast pingutusest, teised aga äkiliste traumaatiliste sündmuste tagajärjel. Erinevad spordialad toovad kaasa erinevaid vigastuste riske; näiteks on kontaktspordis sagedasemad verevalumid ja luumurrud, samas kui jooksmisega on seotud rohkem alajäsemete ülekoormusvigastusi.

Spordivigastuste ennetamine on oluline ja hõlmab nõuetekohaseid treeningprogramme, piisavat füüsilist ettevalmistust, õiget tehnikat, turvavarustuse kasutamist ja keha kuulamist. Kui vigastus tekib, on ravi sõltuv vigastuse tüübist ja raskusastmest, kuid tavaliselt hõlmab see puhkust, jääd, kompressiooni ja tõstmist (RICE-meetod), füsioteraapiat või vajadusel kirurgilist sekkumist. Taastusravi on sageli oluline, et taastada täielik funktsioon ja vältida pikaajalisi probleeme.