spektrométerek

Spektrometer on seade, mis eraldab ja mõõdab valguse või aineosakeste spektri omadusi ning võimaldab tuvastada ja kvantitatiivselt määrata ainete koostist. Optiliste spektrite puhul eraldab hajuv element, näiteks prism või difraktsioonigraat, valguse spektri erinevate lainepikkuste kaupa ning detektor registreerib intensiivsuse iga lainepikkuse korral. Sellised instrumendid annavad spektri, mille põhjal saab määrata aine olemasolu ja selle kontsentratsiooni.

FTIR-spektromeetrite puhul kasutatakse interferomeetrit ning neid rakendatakse molekulide sidemete vibratsioonide analüüsimiseks laiemas vahemikus. Mass-spektromeetrid ioniseerivad ained ja eraldavad need massi ja laengu suhtena (m/z). Detektor registreerib ioonide kanalite mahu ning selle põhjal saab kindlaks teha molekulide massi, koostist ja struktuuri ning teha väga tundlikku analüüsi. LC‑MS ja GC‑MS kombinatsioonid suurendavad eristust ja võimaldavad keeruliste segude analüüsi.

Lisaks on olemas NMR- ja Raman-spektromeetrid, mis annavad struktuuri- ja koostisteavet: NMR põhineb tuumspinnide magnetvälja mõju küsimisel ning Raman kasutab inelastset valgus hajumist. Need meetodid erinevad teineteisest nii mõõtmiste põhimõtte kui ka rakendusalade poolest.

Spektromeetria on laialdaselt kasutatav teaduse ja tööstuse valdkond. Peamised rakendused hõlmavad keemilist koostist ja kontsentratsiooni määramist, materjalide arendust, keskkonnaseiret, meditsiinilist diagnostikat, arheoloogilisi uuringuid ja kvaliteedikontrolli. Olulised näitajad on spektri resolutsioon, tundlikkus ja dünaamiline ulatus.