spektriliribasid

Spektriliribasid ehk spektrijoone tähistavad konkreetsed valguse lainepikkused, mis ilmuvad valguse spektril heledate joonte või tumedate neeldumisjoonte kujul. Iga liin peegeldab energiatasemete vahelist üleminekut aatomite või molekulide tasemetes ja on tihti iseloomulik konkreetsele elemendile.

Need tekivad, kui elektron liigub energiatasemelt kõrgemalt madalamale (emissioon) või kui läbi gaasi läheb valgus ning teatud lainepikkustel neelatakse (neeldumine). Emissioonijooned on gaasis erutatult kiirgava valguse jooned; neeldumisjooned ilmuvad läbivasse valgusse tumedatena. Iga element omab unikaalset spektrijoonte mustrit, mis võimaldab aine olemasolu identifitseerida.

Joone profiilid võivad olla laienenud erinevate mehhanismide tõttu, näiteks Doppler-laienemise tõttu gaasi liikumise tõttu või rõhu-laienemise tõttu tihedas keskkonnas. Spektriteave võimaldab hinnata temperatuuri ja tihedust ning gaasiliikumist. Ajalooliselt on päikesespektril avastatud tumejooned ning Kirchhoffi seadused kirjeldavad seost kiirguse ja neeldumise vahel.

Kasutused hõlmavad elementide identifitseerimist, gaaside omaduste ja temperatuuri määramist ning kosmose redshiftide mõõtmist. Spektrograafid koguvad liine ning annavad teavet materjali ja taevakehade omaduste kohta, aidates mõista nii laboratooriumikeskkonda kui ka universumi arengut.