sp2hübriidiseeritud

Sp2-hübriidiseerimine on keemiline protsess, kus üks s- ja kaks p-orbitaali seguneb, moodustades kolm sp2-hübriidorbitaali. Need orbitalid on geomeetriliselt kolmnurkse (trigonaalse) peale, mille nurkide suurus on umbes 120°. Ühel keskatomil, näiteks süsinikul, tekib kolme sp2-hübriidiseeritud orbitaali ümber kolmnurkne planeaarne ruum. Järelvalvus p-orbitaal jääb mitte-hübriidiseerituks ja osaleb pi-side loomises.

Sp2-hübriidiseeritud aatomid tavaliselt täidavad või juhivad kolme sigma-sidet või elektronpaari, samal ajal kui un-hübriidiseeritud p-orbitaal moodustab pi-sid, mis koosneb pi-sidemest elektronpilvedest ümbritseva ruumi kaudu. See struktuurne korraldus selgitab niinimetatud unsaturaarsust ja noolt planeaarsete ühendite teke. Üks klassikaline näide on eetheen (C2H4): iga süsinik on sp2-hübriidiseeritud ja moodustab kolm sigma-sidet (kaks C–H ja üks C–C) ning ühes un-hübriidiseeritud p-orbitaalil tekib C=C pi-side.

sp2-hübriidiseerimine on väga levinud aromaatsetes ja kaasuperioodiliste struktuurides, näiteks benseenis, kus kõik süsinikuaatomid on sp2-hübriidiseeritud ja moodustavad plaaniaarse, delokaliseeritud pi-süsteemi. Sp2-hübriidiseerimine eristub sp3- ja sp-hübriidiseerimisest: sp3 on tetraedraalse ja ~109,5° nurkadega, sp on lineaarne ~180°. sp2-tüüpi korraldmine võimaldab efektiivse keemilise sidumise ja suurema vu averse planeeritusega molekulide kujunemist.