solvolüüsi

Solvolüüs on keemiline reaktsioon, mille käigus lahusti molekulid lõhustavad teise ühendi molekuli. See on spetsiifiline lahustumise vorm, kus lahusti mitte ainult ei ümbritse lahustuvat ainet, vaid ka reageerib keemiliselt sellega. Solvolüüs erineb tavalisest lahustumisest selle poolest, et see hõlmab keemilist sidemete katkestamist ja moodustamist.

Sõna "solvolüüs" tuleneb ladina keelest, kus "solvo" tähendab lahustama ja kreeka keelest "lysis" tähendab lõhkumist. Seega tähendab solvolüüs otseselt lahustiga lõhkumist. Solvolüüsi käigus võib lahusti molekul toimida nii nukleofiili kui ka elektrofiilina, sõltuvalt lahusti ja lahustuva aine omadustest.

Kõige sagedamini esinev solvolüüsi vorm on hüdro-lüüs, kus lahustiks on vesi. Hüdro-lüüs on väga levinud nii looduses kui ka tööstuses, näiteks bioloogilistes süsteemides ensüümide abil või keemilistes protsessides happe või aluse katalüüsil. Teised levinud lahustid, mis võivad solvolüüsi põhjustada, on alkoholid (alkoholüüs), amiinid (aminolüüs) ja karboksüülhapped (karboksülüüs).

Solvolüüsireaktsioonid on olulised mitmetes keemilistes ja biokeemilistes protsessides, sealhulgas polümeeride lagunemisel, ravimite metabolismis ja toiduainete töötlemisel. Reaktantide ja lahusti valik mõjutab oluliselt solvolüüsi kiirust ja lõpp-produkti.