skalaleeritavust

Skalaleeritavus viitab süsteemi, võrgu või protsessi võimele töödelda kasvavat töökoormust või laieneda, et teenindada suuremat arvu kasutajaid. Oluline on eristada vertikaalset ja horisontaalset skalaleeritavust. Vertikaalne skalaleeritavus hõlmab olemasolevate ressursside (nt CPU, RAM) võimsuse suurendamist ühes masinas. See on sageli piiratud riistvara piirangutega ja võib olla kulukas. Horisontaalne skalaleeritavus seevastu tähendab, et süsteemiga lisatakse rohkem masinaid, mis võimaldab töökoormust nende vahel jagada. See on üldiselt paindlikum ja kulutõhusam viis suure nõudluse rahuldamiseks. Skalaleeritavuse tagamine on kriitilise tähtsusega paljudes tehnoloogilistes rakendustes, sealhulgas veebiteenustes, andmebaasides ja pilvandmetöötluses, kus kasutajate arvu ja andmete mahtu võib olla raske ette ennustada. Hästi disainitud skaalaleeruva süsteemi eesmärk on säilitada jõudlus ja reageerimisvõime töökoormuse muutustega. Skalaleeritavust mõõdetakse sageli ajaühikus töödeldud tehingute arvu või kasutajate arvu kaudu, mida süsteem suudab rahuldada ilma jõudlust halvendamata.