sissenõudmismeetmed

Sissenõudmismeetmed on õiguslikud menetlused, mida kasutatakse võlgnikelt kohustuste täitmise sundimiseks. Need meetmed rakenduvad juhul, kui võlgnik ei täida vabatahtlikult oma rahalisi või mitte-rahalisi kohustusi, näiteks makseviivituse korral. Sissenõudmismeetmete eesmärk on kaitsta võlausaldaja õigusi ja tagada talle õiglane kompensatsioon.

Enne sissenõudmismeetmete algatamist toimub sageli eelnev menetlus, mis võib hõlmata võlgniku teavitamist võlgnevusest ja maksetähtaja määramist. Kui võlgnik ka pärast neid teateid kohustust ei täida, võib võlausaldaja pöörduda kohtusse või muu õigusasutuse poole, et algatada ametlik sissenõudmismenetlus.

Tüüpilised sissenõudmismeetmed hõlmavad vara arestimist, mis võib seisneda nii kinnis- kui ka vallasvara müümises võlgade katteks. Samuti võib rakendada palga- või pangaarvete arestimist, et suunata osa võlgniku sissetulekust või tema kontodel olevat raha võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Teatud juhtudel võib kohus määrata ka teisi meetmeid, nagu ajutine tegevuskeeld või tegutsemiskohustused.

Sissenõudmismeetmete rakendamine sõltub konkreetse riigi õiguskorrast ja selleks on seatud kindlad protseduurid. Oluline on, et kõik meetmed oleksid proportsionaalsed ja vastaksid seadusele, kaitstes samal ajal ka võlgniku põhiõigusi.