sisepoliitikatega

Sisepoliitikatega viitab riigi sees toimuvatele poliitilistele protsessidele ja teguritele, mis kujundavad valitsuse otsuseid ning poliitikate vormimist. See mõiste keskendub sellele, kuidas institutsioonid, parteisüsteem, huvigruppide organisatsioonid, meedia ja kodanikuühiskond ning avalik arvamus omavahel suhtlevad, et määrata prioriteete, ressursse ja seadusandlikke samme. Sisepoliitika hõlmab koalitsioonide moodustamist ja toimimist, eelarveprioriteete, seadusandlikku tööd, reguleerimist ning bürokraatlike protsesside rolli.

Olulised tegurid on rahvuslik majanduslik olukord, sotsiaalne ebavõrdsus, regionaalsed erinevused, valitsuse legitiimsus ning kriiside ja reformide ajal kaasatud huvid. Need mõjutavad, milliseid poliitikaid riik valib ja kui suurt poliitilist tuge nende otsuste ellu viimisele antakse. Sise-poliitika kirjeldab seetõttu, miks riigid võivad erineda sama maailmaolukorra käsitlemisel.

Mekanismid hõlmavad päevakorra kujundamist, kompromisside leidmist ja koalitsiooniliste sidemete hoidmist, institutsioonidevahelist otsuste koordineerimist ning vastuväidete lahendamist. Need protsessid määravad, millised seadused vastu võetakse, millised programmid ellu viiakse ning kuidas erinevad huvid saavad läbi.

Seos välispoliitikaga on tihe: sisepoliitilised faktorid võivad piirata või vormida välispoliitilisi valikuid, samas rahvusvahelised sündmused võivad sisepoliitikat mõjutada ja vastupidi. Seetõttu on sisepoliitikatega lähenemine oluline vahend riikide poliitilise reaalsuse mõistmiseks ja võrdlevaks analüüsiks.