silelihaskudest

Silelihaskude ehk silelihas on üks peamisi lihasrühmi, mis esineb peamiselt seede- ja hingamisteede ning veresoonte, samuti kuse- ja suguelundite organite seinas. See on involontaarne lihas, mille kontraktsioonid on tavaliselt aeglased ja pikaajalised, ning mida suunavad peamiselt autonoomne närvisüsteem ning hormonaalne regulatsioon.

Struktuuriliselt koosneb silelihaskude kurrutuvatest, spindlikujulistest rakkudest, millel on üks keskel paiknev tuum. Rakud on mitte‑striieeritud, erinevalt skeletilihasest. Silelihaskuded võivad moodustada ühtlustatud kooslusi, kus rakud on ühendatud gap‑junctionidega, võimaldades kontraktsioone koordineerida. On ka eraldi rakke sisaldavaid mitme‑tüübiga kudesid.

Kontroll ja kontraktsioonised mehhanismid põhinevad kaltsiumi toimel. Kaltsium seostub kalmoduliiniga ja aktiveerib müosiini kerliin kinaasi (MLCK), mis fosforilatsiooni teel viib kontraktsiooni. Silelihases ei ole troponiin-kompleksi ning reguleerivad mehhanismid erinevad skeletilihasest.

Funktsioon hõlmab elundite toonuse ja peristaltika tagamist: soolestiku ja muude kanalite liikumine, veresoonte tonuse reguleerimine vereringes, hingamisteede ja kuseelundite poolt. Silelihaskude reageerib hõlpsalt närvi- ja hormonaalsele stiimulile, mis võimaldab elundite funktsiooni kohandada.

Regeneratsioon ja areng on piiratumad võrreldes skeletilihasega; mõningates kudedes võib toimuda proliferatsioon või hüpertroofia, eriti elundites, kus vajadus kontraktsiooni järele on suur (nt emakas raseduse ajal). Silelihaskude on seotud mitmete haiguste with bronhide hüperreaktsionaalsus astmas ja teiste toonuse kõrvalekalletega.