servaarvutust

Servaarvutust on arvutusülesannete teostamine serveritel, mis asuvad kliendist eemal ning võivad paikneda kaugel andmekeskustes või pilveteenustes. See võimaldab ressursside jagamist ja koormuse dünaamilist skaleerimist vastavalt vajadusele, ilma et kasutaja peaks sõltuma kohaliku riistvara piiridest.

Arhitektuuriliselt hõlmab servaarvutust erinevaid mudeleid: kliendiserveri arhitektuur, pilvepõhine arvutus, virtualiseerimine ja konteineriseerimine (nt Docker, Kubernetes) ning serverless-arvutus, kus kood jookseb sündmustel põhinevalt ning ei nõua pidevat serveri haldamist.

Eelistused ja riskid: eelised on skaleeritavus, parem ressursikasutus ja hoolduse vähendamine, tihti madalamad üldkulud, kuna infrastruktuur haldab teenusepakkuja. Riskideks on võrgu latentsus, andmete privaatsus ja turvalisus, sõltuvus teenusepakkujast (vendor lock-in) ning juriidilised ning andmekaitsenõuded, mida tuleb järgida.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad veebirakenduste toe, suurandmete töötlust, masinõppe mudelite järeldusi, varundust ja katastroofide taastamist. Seotud mõistedena on servaarvutust tihedalt seotud pilvandmetöötluse, hajutatud arvutuse ning virtuaalsuse arusaamadega ning see on oluline osa tänapäevast IT-infrastruktuuri planeerimises.