seiresüsteemid

Seiresüsteemid on süsteemid, kus kogu funktsionaalsus sõltub iga ühendatud komponendi edukast toimimisest. Komponendid on järjestikku ühendatud ning süsteem töötab ainult siis, kui iga komponent töötab. Selline paigutus tähendab, et ühe komponendi ebaõnnestumine viib kogu süsteemi katkemiseni. Seiresüsteemide mõiste on levinud nii usaldusväärsuse inseneris kui ka tehnilises analüüsis, kus hinnatakse, kui tõenäoline on süsteemi töö jätkum kindlal tööperioodil.

Usaldusväärsuse kontekstis on seiresüsteemide töökindlus tavaliselt seotud kõigi komponentide koos toimimisega. Kui komponendid on sõltumatud, on kogu süsteemi reliabiliteet R_sys võrdne kõigi komponentide reliabiliteetide korrutise: R_sys = R_1 × R_2 × ... × R_n. Faili tõenäosus on F_sys = 1 − ∏_{i=1}^n (1 − F_i). Kui kõik komponendid omavad sama reliabiliteeti R, siis R_sys = R^n. Kui aga esinevad sõltuvused või ühised kahjustused, muutub arvutus ning nõuab keerukamaid mudeleid.

Rakendused hõlmavad elektroonikat, mehaanikat, tööstusautomaatikat, lennundust ja meditsiini. Näide: kolmest järjestikust komponendist koosnev süsteem, mille reliabiliteedid on 0,95, 0,98 ja 0,99, annab R_sys ≈ 0,921. See näitab, et iga lisanduv komponent vähendab üldist töökindlust. Seadmete disainimisel kasutatakse tihti lisavarusid, diagnostika ja kontrollimehhanisme, et vähendada ühe komponendi ebaõnnestumise mõju tervikule.