seaduspärasust

Seaduspärasus ehk legality on õigussüsteemi põhimõte, mille kohaselt kõik riigi toimingud peavad põhinema kehtivate õigusnormide ja põhiseaduse alusel. See tähendab, et avalikud institutsioonid ning nende otsused ja haldustoimingud peavad olema seaduse alusel ning ei tohi toimida ilma õigusliku aluseta. Seaduspärasus on tihedalt seotud õigusriigi põhimõtetega: võim peab olema piiratud normidega, et vältida väärkasutust ja tagada õiguste kaitse.

Järelevalve ja kohaldamine: seaduspärasuse tagamine sõltub nii kohtuliku kontrolli kui ka haldusmenetlustega. Kohus ja põhiseaduslik järelevalve hindavad, kas riigi toimingud on kooskõlas seaduste ja põhiseadusega, kas menetlustingimused on täidetud ning kas õigused ja vabadused on kaitstud.

Rakendusalad: seaduspärasus kehtib kogu avalikus sektoris—riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste otsustes, haldusmenetluses ning ka eraseaduslikus tegevuses, kus tehingud ja korraldused peavad põhinema seaduslikul alusel. Ettevõtluses tähendab see vastavust maksuseadustele, lubadele, andmekaitse- ja konkurentsinõuetele ning teistele õigusnormidele.

Seos ja tähendus: seaduspärasus on üks põhielementidest, mis moodustab õigusriigi aluskihti. See tagab otsuste õigluse ja etteennustatavuse ning loob usalduse õigussüsteemi vastu.